Millal on sobiv aeg lapsele raamatuid tutvustada? Mida teha, kui lapsel ei ole huvi raamatute vastu? Millised raamatud on lapsele eakohased? Millist raamatut raamatupoest valida?

Selliste küsimustega puutun logopeedina oma töös sageli kokku. Raamatute valik on tänasel päeval parem kui kunagi varem. Samas kiire elutempo ja valikute rohkus on raamatud paljudes peredes tahaplaanile tõrjunud.

Pere eeskuju

Kõige rohkem mõjutab lapse kirjanduslikku huvi eakohaste raamatute kättesaadavus ja pereliikmete eeskuju. Kui vanemad ise raamatutest lugu ei pea, ei saa seda oodata ka lastelt. Päris väikestele lastele meeldib magama jääda lauludega, seejärel eelistavad nad kuulata ilmekalt jutustatud lugusid ning alles seejärel ettelugemist. Igaõhtune unejutu kuulamine võiks kujuneda mõnusaks koosveetmise ajaks. Ettelugemine rikastab lapse sõnavara, aitab lapsel õppida emakeelt mõistma ja kasutama.

Millised on lapse eale vastavad raamatud

Enne esimest sünnipäeva võib lapsele tuvustada papist või tekstiilist raamatuid, milles talle tuttavaid asju on kujutatud realistlikus laadis. Kui piltide vaatamine huvitab last juba rohkem kui raamatute suhu pistmine, võiks lemmikraamatute hulka lisanduda ka tuttavate inimestega fotoalbum. Raamatu vaatamisel seob täiskasvanu oma jutu selle pildiga, millel peatub lapse tähelepanu.

Teisel eluaastal on esemepiltidest sobivamad juba pildid lastest tuttavates situtasioonides (nt lapsed mängivad, pesevad, riietuvad, söövad). Samuti sobivad erineva tekstuuri ja heliga raamatud. Täiskasvanu võiks pildil kujutatut kirjeldada lühikeste lausetega (nt „ Päike paistab. Taavi sõidab rattaga. Taavil on sinine müts.“) ning vältida lapse küsitlemist (nt „Mis siin on? Mida Taavi teeb?“).

Kolmandal eluaastal võiks ühisesse raamatuvaatamisse sisse võtta kindlasti ka luuleraamatud. Luuletused aitavad lapsel tajuda eesti keele häälikuid ja riimi, mis omakorda kergendab hilisemat lugemaõppimist. Selles vanuses tunneb laps juba rõõmu ka lihtsatest realistliku sisuga jutukeste kuulamisest. Siduge lood ja salmid igapäevase eluga, nt Heljo Männi       „Jorupill jonn“ aitab halva tuju kiiresti minema ajada.

Neljandal eluaastal suudab laps juba eristada fantastilisi sündmusi realistlikest. Nüüd on lapsel juba sedavõrd palju elukogemust, et ta oskab nautida ka lugusid, kus loomad ja sõidukid käituvad nagu inimesed. Lapsel on ettelugemist lihtsam jälgida kui see on ilmekas ning erinevad tegelased räägivad erinevate hääletämbritega.

Viiendal eluaastal meeldivad lastele ikka veel igapäevaelu käsitlevad raamatud aga suuremas osas naudivad nad ka muinasjuttude kuulamist.

Raamatuid ei pea kodu olema palju, neid saab koos lapsega valida ka kohalikust raamatukogust. Raamatud viivad lapse põnevasse raamatumaailma, tekitavad temas huvi lugemise vastu ja sillutavad teed lapse iseseisvale lugemisoskusele.

Artikli autor
OÜ Activitas
logopeed
Lea Kübar

Vajadusel tutvu eripedagoogi ja logopeedi teenustega siit