Valed ootused rehabilitatsiooniteenustele

Väga sagedasti telefonile vastates on klientide esimeseks küsimuseks “Milliseid protseduure te pakute?” Sellisel juhul ei ole tegemist rehabilitatsiooniteenusega, vaid hoopis sanatoorse raviga või siis taastusraviga, mille üheks osaks on protseduurid. Sagedasti kliendid ei ole teadlikud, et lisaks füsioterapeudi teenusele on neil õigus ka teistele teenustele nagu näiteks psühholoogiline nõustamine või sotsiaaltöötaja teenus, mis pole sugugi vähemtähtsad, vahel isegi olulisemad. Rehabilitatsiooni ideeks on komplekselt tegeleda kliendi probleemiga erinevatest aspektidest lähtuvalt. Et seda saaks teostada peab kliendil olema kindel eesmärk, mida ta saavutada tahab?

Loomulikult on sagedased probleemid seotud füüsilise tervisega, kuid ka sellisel juhul raisata see 5 tundi aastas protseduuridile on maha visatud aeg ja raha – sellega ei muutu kliendi füüsilise tervise osas midagi! Oluline on saada spetsialistilt infot, soovitusi – mida ise enda jaoks teha, millised abivahendid hõlbustaksid igapäevategevusi, töötamist, õppimist. Seega aktiivne füsioteraapia, terapeutilised harjutused on need, millega on võimalik oma tervislikku seisundit muuta. Olulist rolli mängib klientide motiveeritus iseseisvalt jätkata, alles siis tulevad tulemused.

Seega kasutage riigi poolt ette nähtud teenuseid enda jaoks maksimaalselt ära! Rehabilitatsiooniplaani koostamisel laske septsialistidel endale lahti seleletada, millised võimalused on Teil rehabilitatsiooni vallas, tulge teenustele kindla eesmärgiga, mille olete püstitanud ise või koostöös spetsialistidega ja kirja pannud.

Artikli autor: Kristi Rembel, OÜ Activitas rehabilitatsioonimeeskonna juht ja füsioterapeut

Tööealiste ja vanaduspensioniikka jõudnud puuetega inimeste õigused sotsiaaltoetustele

Sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. Sotsiaaltoetuste määr 2011. aastal on 25,57 eurot.

Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 53,70 eurot) kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele:

– keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 12,79 eurot);
– raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 26,85 eurot);
– sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2011. aastal 40,91eurot).

Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.

Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks rehabilitatsiooniks sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutustes.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2011. aastal 51,14 eurot).

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

Info pärineb Sotsiialkindlustusameti kodulehelt:  www.ensib.ee/sotsiaaltoetused-puuetega-inimestele/