Raha napib ravimite ostmiseks – täiendav ravimihüvitis

Oma töös olen kokku puutunud tihti probleemiga, kus inimestel jäävad ravimid välja ostmata kas osaliselt või täielikult rahanappuse tõttu.  Haigekassal on olemas täiendav ravimihüvitis, mis kannab osaliselt retseptiravimitele tehtava kulutuse.

Mis on täiendav ravimihüvitis ja kuidas seda arvestatakse?

Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis ja selle maksmine toimub täiendavalt lisaks eelnevatele haigekassa poolt makstud soodustustele juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 384 eurot kalendriaastas. Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult ravimite loetelusse kantud ravimite (edaspidi soodusravimid) ostmisel. Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.

Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summasid, samuti retsepti omaosaluse alusmäära ning summasid, mis ületavad ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.

Haigekassa hüvitab ühe aasta jooksul kindlustatud isikule soodusravimite ostmisel 384–640 euro ulatuses makstud summast 50% (128 eurot) ja 640–1300 euro ulatuses makstud summast 75% (495 eurot). Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 623 euroni. 1300 eurot ületavate summade pealt täiendavat ravimihüvitist ei maksta.

Avalduse esitamine

Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks piisab, kui kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja on ühe korra vastavasisulise avalduse haigekassale esitanud.

Avalduse esitamiseks on järgmised võimalused:

Täiendava ravimihüvitise taotlemise avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ning haigekassa koduleheküljel (http://www.haigekassa.ee/blanketid/kindlustatu/ravhyv).

Kui avalduse esitab kindlustatud isiku seaduslik esindaja, peab ta avaldusele lisama koopia esindusõigust tõendavast dokumendist.

Avaldust võib esitada kogu kalendriaasta vältel ja täiendava ravimihüvitise arvestamisel lähtutakse alati kindlustatud inimese poolt kogu käesoleval kalendriaastal tehtud kulutustest.

Kuidas toimuvad väljamaksed?

Haigekassa kannab hüvitise saamise õiguse tekkimisel hüvitise inimese pangakontole kalendriaasta 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.

Kui isik tegi haigekassale avalduse kalendriaasta alguses, menetleb haigekassa nimetatud avaldust selle saabumise järel kalendriaasta igas järgnevas kvartalis uuesti, kuni isikule välja makstud hüvitise summa ulatub 623 euroni.

Kui kindlustatu esitab küll taotluse, kuid selle menetlemisel selgub, et ta pole teinud rahalisi kulutusi soodusravimitele sellises ulatuses ja tingimustel, mis lubaksid maksta täiendavat ravimihüvitist, siis hüvitist hakatakse tema pangakontole kandma juba esitatud taotluse alusel alates ajast, kui tal tekib õigus selle saamiseks.

Allikas: Eesti Haigekassa kodulehekülg http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ravim

Artikli autor: Kristi Õunap

OÜ Activitas sotsiaaltöötaja

Kui suunamiskiri on aegunud?

Sageli jääb märkamata suunamiskirja saamisel eelviimasel lehel olev klauses REHABILITATSIOONITEENUSELE REGISTREERIDA 21 KALENDRIPÄEVA JOOKSUL. Juhtub ka, et seda lauset tõlgendatakse valesti.

Kuna ja kuidas registreerida?

Suunamiskirja kättesaamisel (tuleb postiga tähitud kirjana) tuleb 21 kalendripäeva jooksul võtta läbi telefoni ühendust enda poolt välja valitud rehabilitatsiooniasutusega (nimekiri asutustest on suunamiskirjaga kaasas) ja panna ennast järjekorda.

Sageli saavad inimesed sellest “21 päeva klauslist” aru, et nad peavad juba teenuseid saama selle aja vältel, nii see aga ei ole.

Mida teha, kui olete ületanud 21 kaledripäeva?

Kui Te ei ole ennast 21 kalendripäeva jooksul suunamiskirja kättesaamisest registreerinud, on suunamiskiri kehtetu. Selleks, et saada uus, kehtiv suunamiskiri, tuleb lisada aegunud suunamiskirjale vabas vormis seletuskiri, miks te ei saanud või ei teadnud registreerida ennast õigeaegselt ja viia see ise või postitada penioniametisse, mis aadressilt teile suunamiskiri oli saadetud.

Seejärel postitab penioniamet Teile uue, kehtiva suunamiskirja, millega saate ennast rehabilitatsiooniasutusse 21 kalendripäeva jooksu järjekorda registreerida.

Artikli autor: Kristi Rembel-Tõnisson

OÜ Activitas rehabilitatsioonimeeskonna juht

Mis on kinesioteipimine?

Kinesioteipimise meetod on välja arendatud ligikaudu 30 aastat tagasi Dr Kenzo Kase poolt.

Algselt kasutati kinesioteipimist Jaapani kliinikutes ja erinevate Jaapani spordivõistkondade juures. Tänapäeval leiab kinesioteipimise meetod lisaks spordile kasutust ka tavainimeste ravis ning seda kasutatakse üle kogu maailma erinevate ortopeediliste, neuromuskulaarsete ning neuroloogiliste seisundite ravis (GeeCol Wellness Ltd, 2009)

ShbabNahda, 2010

ShbabNahda, 2010

Kinesioteipimisel kasutatakse spetsiaalset välja töötatud teipi, mille elastsus on võrreldav inimlihaste omadega.

Tänu sellele, et teip on veekindel ja väga hea hingavusega, on seda võimalik pikaajaliselt kanda. Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. Teipi peal kandes ei pea loobuma ka erinevates igapäevategevustest, sellega saab käia saunas, ujumas, duši all jne (K-TapingAcademy, 2008)

Kinesioteibi toime

Kinesioteibil on kaks peamist toimet. Esimene toime seisneb naharetseptorite mõjutamises ning stimuleerimises, mille läbi väheneb valu ning suureneb propriotseptorite aktiivsus, mis omakorda tõhustab lihaste, liigeste, kõõluste ja närvide koostööd. Teine toime avaldub selle kaudu, et korrektse pealekandmise korral kergitab kinesioteip nahka ja kudesid, mille tagajärjel jääb vigastatud kudedele rohkem ruumi. Suurema ruumi tekkimine aga tagab lümfivedeliku parema voolu, paraneb vereringe ning valuretseptorid  saavad leevendust. Need kaks eelpool nimetatud toimet kiirendavad organismi paranemisprotsessi, mida inimene tunneb läbi valu kadumise (K-TapingAcademy, 2008).

Teaduslikud uuringud tõestavad kinesioteibi efektiivsust

Ka mitmed maailmas läbi viidud uuringud on tõestanud kinesioteipimise meetodi tõhusust. 2011. aastal Türgis ja Koreasläbi viidud uuringutes uuriti kinesioteipimise mõju kaelavaludele ja alaseljavaevustele. Ühel juhul olid vaatlusalusteks alaseljavaevuste all kannatavad füsioterapeudid ja teisel juhul alaselja- ja kaelavalude all kannatavd kirurgid. Mõleme uuringu tulemusena vähenesid vaatlusaluste seas märkimisväärselt nii kaelavalud kui alaseljavaevused, paranes oluliselt kaela- ja alaseljaliikuvus ning vähenes erinevate valust tingitud igapäevategvuste sooritamise piiratus (Hwang Bo ja Lee, 2011; Karatas et al., 2011).

Artikli autor: Sander Jürs

OÜ Activitas füsioterapeut