Tag Archive for: logopeed

Teraapiafondi kaudu on loodud võimalus perearstidel suunata meditsiinilise näidustusega kliente kas kliinilisele logopeedile, füsioteraapiasse või kliinilisele psühholoogile.

Kui Sul või Sinu lapsel on vajadus eelpoolnimetatud teenusteks, siis räägi esmalt sellest oma perearstiga.

Võimalusel ja vajadusel väljastab perearst selleks saatekirja, kus on märgitud suunamise eesmärk, diagnoos, tehtud uuringud, teenus, mida vajad ja selle maht ning viide, et tegemist on teraapiafondi rahastusega. Ühele inimesele määrab teenuse mahu perearst, arvestades näidustust, vajadusi ja perearsti teraapiafondi vabu vahendeid.

Activitas pakub teraapiafondi rahastusega logopeedi ja füsioteraapia teenust Tartus. Logopeedi teenust viime läbi individuaalselt nii kohapeal kui kaugteenusena lastele ja täiskasvanutele. Füsioteraapia teenust pakume individuaalselt nii saalis kui ka basseinis lastele ja täiskasvanutele. Füsioteraapiat pakume lisaks kaugteenusena.

Saatekirja olemasolul piisab vaid registreerumisest: 5013410 (E-R 9.00-18.00) või info@activitas.ee või läbi meie kodulehe.

Rohkem infot teraapiafondi kaudu saadavate teenuste võimalustest ja tingimustest:https://activitas.ee/osaliselt-tasuta-teenuste-saamine/

Seoses töömahu suurenemisega otsib Activitas oma meeskonda osalise koormusega logopeedi.

Kui oled oma eriala spetsialist, valmis pidevaks arenguks ja töötama tugevas meeskonnas, siis ootame Sind kandideerima kuni 30.11.2017.

Tutvu tööpakkumisega lähemalt

Millal on sobiv aeg lapsele raamatuid tutvustada? Mida teha, kui lapsel ei ole huvi raamatute vastu? Millised raamatud on lapsele eakohased? Millist raamatut raamatupoest valida?

Selliste küsimustega puutun logopeedina oma töös sageli kokku. Raamatute valik on tänasel päeval parem kui kunagi varem. Samas kiire elutempo ja valikute rohkus on raamatud paljudes peredes tahaplaanile tõrjunud.

Pere eeskuju

Kõige rohkem mõjutab lapse kirjanduslikku huvi eakohaste raamatute kättesaadavus ja pereliikmete eeskuju. Kui vanemad ise raamatutest lugu ei pea, ei saa seda oodata ka lastelt. Päris väikestele lastele meeldib magama jääda lauludega, seejärel eelistavad nad kuulata ilmekalt jutustatud lugusid ning alles seejärel ettelugemist. Igaõhtune unejutu kuulamine võiks kujuneda mõnusaks koosveetmise ajaks. Ettelugemine rikastab lapse sõnavara, aitab lapsel õppida emakeelt mõistma ja kasutama.

Millised on lapse eale vastavad raamatud

Enne esimest sünnipäeva võib lapsele tuvustada papist või tekstiilist raamatuid, milles talle tuttavaid asju on kujutatud realistlikus laadis. Kui piltide vaatamine huvitab last juba rohkem kui raamatute suhu pistmine, võiks lemmikraamatute hulka lisanduda ka tuttavate inimestega fotoalbum. Raamatu vaatamisel seob täiskasvanu oma jutu selle pildiga, millel peatub lapse tähelepanu.

Teisel eluaastal on esemepiltidest sobivamad juba pildid lastest tuttavates situtasioonides (nt lapsed mängivad, pesevad, riietuvad, söövad). Samuti sobivad erineva tekstuuri ja heliga raamatud. Täiskasvanu võiks pildil kujutatut kirjeldada lühikeste lausetega (nt „ Päike paistab. Taavi sõidab rattaga. Taavil on sinine müts.“) ning vältida lapse küsitlemist (nt „Mis siin on? Mida Taavi teeb?“).

Kolmandal eluaastal võiks ühisesse raamatuvaatamisse sisse võtta kindlasti ka luuleraamatud. Luuletused aitavad lapsel tajuda eesti keele häälikuid ja riimi, mis omakorda kergendab hilisemat lugemaõppimist. Selles vanuses tunneb laps juba rõõmu ka lihtsatest realistliku sisuga jutukeste kuulamisest. Siduge lood ja salmid igapäevase eluga, nt Heljo Männi       „Jorupill jonn“ aitab halva tuju kiiresti minema ajada.

Neljandal eluaastal suudab laps juba eristada fantastilisi sündmusi realistlikest. Nüüd on lapsel juba sedavõrd palju elukogemust, et ta oskab nautida ka lugusid, kus loomad ja sõidukid käituvad nagu inimesed. Lapsel on ettelugemist lihtsam jälgida kui see on ilmekas ning erinevad tegelased räägivad erinevate hääletämbritega.

Viiendal eluaastal meeldivad lastele ikka veel igapäevaelu käsitlevad raamatud aga suuremas osas naudivad nad ka muinasjuttude kuulamist.

Raamatuid ei pea kodu olema palju, neid saab koos lapsega valida ka kohalikust raamatukogust. Raamatud viivad lapse põnevasse raamatumaailma, tekitavad temas huvi lugemise vastu ja sillutavad teed lapse iseseisvale lugemisoskusele.

Artikli autor
OÜ Activitas
logopeed
Lea Kübar

Vajadusel tutvu eripedagoogi ja logopeedi teenustega siit

Kelle tööülesanded on

• lastele ja täisealistele puuetega inimestele eripedagoogiline ja logopeediline hindamine
• lastele logopeedi teenuse osutamine ja nende perekondade nõustamine, õpetamine lapse kõne arengu toetamiseks
• täisealistele kõne probleemidega inimestele logopeedi teenuse pakkumine, vajadusel nende perekondade nõustamine
• lastele eripedagoogi teenuse pakkumine ja nende perekondade nõustamine
• vajadusel täisealistele puudega inimestele eripedagoogi teenuse osutamine

Kandidaadilt ootame
• Kõrgharidust logopeedia ja eripedagoogika erialal
• Erialast töökogemust vähemalt 1 aasta
• Töökogemust rehabilitatsiooni valdkonnas (lapsed ja täisealised puuetega inimesed)
• Head meeskonnatöö oskust, suhtlemisoskust, ausust, täpsust
• Arvuti kasutamise oskust

Omalt poolt pakume
• Paindlikku tööaega
• Tööd osalise koormusega 4-16 tundi/nädalas, soovi korral suurem koormus.
• Mitmekülgsust
• Arenemisvõimalust ja enesetäiendust
• Meeldivat ja positiivset kollektiivi
• Töötasu alates 10 eur/tund neto.

Tööle asumise aeg märts-september 2016 ajavahemikus
Töö asukoht Tartu

Soovi korral ühendust võtta tel: 50 13 410; info@rehateenus.ee (Kristi Rembel-Tõnisson)
Rohkem infot asutusest www.rehabilitatsiooniteenused.ee
kuulutus kehtib kuni 31.august 2016.a

Tag Archive for: logopeed