Meie klientide tagaside 2012 aasta rehabilitatsiooni-teenustele

Nii nagu eelmisel aastal nii ka sellel viisime rehabilitatsiooni klientide seas läb tagaside küsimise nii rehabilitatsiooniteenuste kui ka rehabilitatsiooniplaani koostamise kohta.

Tagasiside küsimiseks kasutasime anonüümset küsimustikku. Kokku vastas 43 inimest, kellest 23 vastas plaani koostamise ja 20 rehabilitatsiooniteenuse kohta.

Küsimustikest selgus, et:

1. Enim saadi informatsiooni plaani koostamiseks ja teenusteks pensioniametist 51% vastanutest.

2. Enamus inimesi tuli plaani koostamisele esmakordselt 65% vastanutest.

3. Plaani koostamisel saadi piisavalt informatsiooni  82% vastanutest.

4. Spetsialistide poolt esitatud küsimused olid selged ja arusaadavad 91% vastanutest.

5. Klientide jaoks oli parimaks küsitlemine ühes ruumis terve meeskonna poolt 65% vastanutest.

6. Plaani koostamisele tuleksid uuesti Activitasse 87% vastanutest.

7. Füsioteraapia, sotsiaaltöötaja teenusega ja psühholoogi teenusega olid kliendid rahul 100% vastanutest.

8. Teenused aiatasid saavutada püstitatud eesmärki, lahendada probleemi – füsioteraapia 90%, sotsiaaltöötaja teenus 100%  ja psühholoogi teenus 100% vastanutest.

9. Teenuse eesmärk oli arusaadav  80% vastanutest.

10. Teenuste korraldusliku poolega olid kliendid rahul 100% vastanutest.

11. Uuesti tuleks rehabilitatsiooniteenusele 100% vastanutest.

Tagasisidet meie töö kohta saavad anda kõik OÜ Activitas kliendid lisaks meie kodulehel – KONTAKT-TAGASISDE. Oleme tänulikud hea kriitikaga tagasiside eest, et saaksime oma teenuseid muuta TEIE jaks kvaliteetsemaks.

OÜ Activitas
rehabilitatsioonimeeskonna juht
Kristi Rembel-Tõnisson

OÜ Activitas rühmatreening selja ja õlavöötme probleemide leevendamiseks

Meie rühmatreening läbi spetsiaalsete harjutuste on lihtne viis oma selja- ja õlavöötme probleemide ennetamiseks või lahendamiseks.

Kui on juba välja kujunenud selja või õlavöötme probleem peaks võtma septsiaalsed kehalised harjutused oma elustiilik, et vältida probleemide süvenemist. Oluline on järjepidevus ja harjutuste õige sooritamine.

Kui sage on selja- ja õlavöötme probleemide esinemine ja kellel?

Selja ja õlavöötme probleemid on järjest kasvav trend. Uuringud näitavad, et mingil eluhetkel kannatab 60…90% inimestest alaseljavaevuste käes ning et 15…42% inimestest kannatab selle all pidevalt (Euroopa Agentuur, 2000b). Kõige sagedamini esineb alaseljavalusid inimestel 35-55  eluaastal (Van Tulder jt, 2006).

Hinnanguliselt kaks inimest kolmest kogeb mingil eluperioodil kaelavalu. Soomes tehtud uuringu andmetel esineb krooniline kaelavalu 9,5%-l meestest ja 13,5%-l naistest (Eesti Arst, 2010). Kaela- ja õlavöötmevalu on sage kaebus ka noorukitel: 15–30% noorukitest kogeb igal nädalal kaelavalu (Leijon O jt, 2009).

Tekkepõhjused

Alaseljavalu on seotud vanusest tingitud muutustega, mida kiirendavad mitteergonoomilised töövõtted tööl ja igapäevaelus, selja koormamine suurte raskstega, sundasendid, mille tulemusena kiirenevad muutused diskides ja muudes struktuurides (Riihimäki, 1991; Luoma jt, 1998).

Lihasvalu kujunemine kaela piirkonnas võib olla seotud pea ja kaela sundasenditega, ühetüübiliste
liigutustega tööprotsessis, aga ka kaelapiirkonna kiirest jahtumisest, külmetamisest. Valu vallandab või vähemasti seda
soodustab ka psühhoemotsionaalne stress (Eesti Arst 2010).

Minu täheldused selja- ja õlavöötme probleemide esinemisel

Järjest enam pöördub füsioterapeutide poole noori inimesi, kellel on juba välja kujunenud alaseljavalu või pidev pingesituatsioon õlavöötmes. Märkan, et järjest enam jääb inimestel vähemaks aega mõelda enda peale. Tööülesannete täitmine on muutunud pingelisemaks nii vaimselt kui füüsiliselt, et tõestada ennast hea töötajana või juhtida ettevõtet, mis oleks kasumlik. Väga paljud inimesed, kaasa arvatud ma ise, veedan pikki päevi arvuti taga istudes. Süvenedes töösse, unustame tihti teha puhkepause, rääkimata ergonoomilisest töökeskkonnast. See kõik paneb mõtlema, sest väga suure osa oma ajast veedame palgatööd tehes.

Oled sa mõelnud, mida saaksid muuta, et ennetada või leevendada oma selja- ja kaelaprobleeme?

OÜ Activitas iganädalane rühmavõimlemine Äksi Jääaja Keskuses

OÜ Activitasel pakub alates 26.novembrist 1 kord nädalas Tartu valla inimestele Jääaja Keskuses selja- ja õlavöötme rühmavõimlemist füsioterapeudi juhendamisel. Soovi korral grupiga liitumiseks võtta ühendust kas Kristi Rembel-Tõnissoniga (50 13 410 või info@rehateenus.ee) või Anita Priksiga (53585114 või minna Äksi raamatukogusse koha peale).

Kristi Rembel-Tõnisson
OÜ Activitas
rehabilitatsioonimeeskonna juht

OÜ Activitas otsib füsioterapeuti

OÜ Activitas otsib oma rehabilitatsioonimeeskonda osalise koormusea füsioterapeuti.

Tööülesanneteks on:

* täisealiste puuetega inimeste rehabilitatsioon

* rehabilitatsiooniprogrammis füsioteraapia teenus (alaseljavaevustega klientide füsioterapeutiline hindamine ja teraapia läbi viimine)

* individuaalse hindamise, nõustamise ja teraapia läbiviimine tugi-liikumisaparaadi probleemidega klientidel

* rühmatreeningute läbi viimine tugi-liikumisaparaadi probleemidega klientidel

* massaaž, kinesioteipimine

Kandidaadilt ootame:

Kõrgharidust füsioteraapia erialal

Erialast töökogemust vähemalt 1 aasta

Töökogemust rehabilitatsiooni valdkonnas (täisealised puuetega inimesed)

Vene keele oskust suhtlustasandil

Kasuks tulevad autojuhiload

 

Soovi korral ühendust võtta: tel: 50 13 410; info@rehateenus.ee (Kristi Rembel-Tõnisson)

VABA TÖÖKOHT ON TÄIDETUD.

Artikli autor:

Kristi rembel-Tõnisson

OÜ Activitas rehabilitatsioonimeeskonna juht

Jõutreening ei ole mõeldud ainult noortele

Laialdaselt on levinud arvamus, et jõutreening on ainult noorte inimeste pärusmaa ning eakatel inimestel pole sobilik sellega tegeleda. Tegelikkus on aga vastupidine, mõõdukas jõutreening mõjub tervisele ja elukvaliteedile vanemas eas vägagi positiivselt ning on igati tervitatav.

 

SARKOPEENIA

Üheks põjuseks, miks ka vanemas eas tuleks tegeleda jõutreeninguga, on seisund nimega sarkopeenia. Sarkopeenia on vananemisega seotud lihaste massi, jõu ning funktsionaalsuse vähenemine. Tänapäeva maailmas tuntakse sarkopeeniat kui peamist invaliidsuse põhjustajat eakate inimeste hulgas. Selle tõsidust kaasaegses ühiskonnas tõestavad ka suure populatsiooni peal läbiviidud uuringud, mis näitavad, et sarkopeenia mõjutab üle 20 % 60- kuni 70- aastaseid inimesi ja peaaegu 50 % 75- aastastest inimestest. Nagu eelnevalt öeldud, peetakse sarkopeeniat peamiseks vanaduses puuet tekitavaks seisundiks, aga samas on ta osa normaalsest vananemisest ja selle väljendumise eelduseks ei ole mingi muu haiguse põdemine.

 

SARKOPEENIA PÕHJUSED

Kõige rohkem uuritud põhjus, miks lihasmass hakkab vananedes  kahanema, on düsbalanss, mis valitseb valgu sünteesi ja selle lagundamise vahel. Teiste, aga vähem uuritud põhjustena, võib välja tuua  neurodegeneratiivseid protsesse, anaboolsete hormoonide produktsiooni vähenemist, insuliini, kasvuhormooni ja suguhormoonide tundlikkuse vähenemist, muutuvat vastust põletikulistele protsessidele, ebaadekvaatset toitumist ning istuvat eluviisi.

 

SARKOPEENIA TAGAJÄRJED

Sarkopeenia peamisteks tagajärgedeks on  kõnni ja tasakaalu probleemid ning suurenenud kukkumise risk, mis omakorda viivad selleni, et inimene kaotab funktsionaalse iseseisvuse. Sarkopeenia võib soodustada ka selliste krooniliste haiguste tekkimist nagu diabeet ja osteoporoos ning mõjutada ka keha temperatuuri ja termoregulatsiooni, mis on omakorda seotud keha koostise muutustega.

 

RAVI

Kuna sarkopeenia põhjuste kohta on aga liiga vähe teada ja nende suhteline tähtsus seisundi tekkimisel on ebaselge, siis on vastumeetmeid väga keeruline leida. Siiski on paljud uuringud tõestanud jõutreeningute tõhusust võitluses sarkopeeniaga- füüsiline treening võib mõjutada sarkopeenia kulgu ehk siis suurendada lihasmassi ja- jõudu. Inimesed, kes säilitavad pideva füüsilise aktiivsuse kogu oma eluea jooksul, säilitavad kõrge funktsionaalse taseme ja elavad kauem. On leidnud tõestust, et kõrge intensiivsusega jõutreening avaldab lihaste funktsioonile ja lihaskiudude suurusele mõju nii tervete keskealiste meeste ja naiste (50-75-aastased) kui ka juba sarkopeenia alla kannatavate eakate meeste ja naiste (80-100-aastased) seas. Põhiosa uuringutest on näidanud, et vastusena 8- kuni 12- nädalasele jõutreeningule (3-4 korda nädalas raskustega 70-90% ühe korduse maksimumist) kasvab lihaste maksimaalne jõud märgatavalt (üle 100%) ning suureneb lihaste ristlõikepindala. Lisaks mõjub regulaarne lihasjõu arendamine positiivselt valgu ainevahetusele ja mitmete hormoonide tootmisele.

 

KUIDAS ALUSTADA JÕUTREENINGUTEGA?

 TREENINGU ÜLESEHITUS

 Treeningut tuleb vanemas eas kindlasti alustada korraliku eelsoojendusega. Eelsoojendus võiks koosneda 5 min aeroobsest koormusest (rattasõit, sörkjooks, kiire kõnd jne), millele võiks järgneda liigeseid mobiliseerivad harjutused (peapöörded, õlaringid, puusaringid, kerepöörded, põlveringid, pöiaringid jne). Treeningu põhiosaks on jõuhrajutused. Korduste arv võiks olla 8-12 korda, iga harjutust võiks teha 2-3 seeriat ning puhkepaus seeriate vahel võiks olla 1-2min. Sobivad nii harjutused keharaskustega kui ka abivahenditega (hantlid, kummilindid jne). Treening tuleks lõpetada staatiliste venitusharjutustega, rõhuga treeningul koormatud lihastele.

 

KOORMUSTE DOSEERIMINE

Tuleb jälgida, et koormus ei oleks liiga madal, sest see ei mõju organismile treenivalt, liiga tugev ja intensiivne koormus võib viia aga ületreeninguni ja sellega kaasnevatele tervisekahjustustele. Koormuse järgselt on vajalik kindlasti korralikult puhata, et lasta organismil taastuda ja treeningutega kohaneda. Vanemaealised inimesed võiks alustada treenimisega ülepäeviti ning üldiselt võiks treeningute arv jääda 2-4 korrani nädalas. Alguses peaks treeningud olema ajaliselt lühikesed ja madala intensiivsusga, treenituse tõustes võib tõsta treeningute kestust, intensiivsust ja treeningpäevade arvu kuni kuue päevani nädalas, aga sealjuures on väga tähtis jälgida enesetunnet.

 

Koormuse suurendamise järjekord võiks olla järgmine:

–          treeningute sageduse suurendamine

–          treeningut kestuse suurendamine

–          treeningu intensiivsuse suurendamine

 

Artikli autor: OÜ Activitas füsioterapeut Sander Jürs

Tasuta programm “Pööra selg seljavalule”

Seoses sügisel toimuva pilootprogrammiga “Pööra selg seljavalule” otsib OÜ Activitas oma programmi kliente. Programmis osalemine on tasuta.

Programm „Pööra selg seljavalule” on mõeldud tööealistele, töötavatele alaseljavaludega klientidele.
Programmi saavad siseneda kliendid, kellel on diagnoositud diski väljasopistus lumbaalosas ning sama diagnoosiga kliendid, kellel on teostatud operatsioon, millest on möödunud minimaalselt 3 kuud. Programmi sisenejatel võib olla määratud puue, kuid ei pea seda olema. Kliendid suunatakse programmi eelkõige neuroloogide ja perearstide poolt, kuid programmi saavad siseneda ka kliendid rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteemist. Programmi eesmärgiks on kliendi võimalikult hea psühhosotsiaalne ja füüsiline toimetulek töökeskkonnas, mille abil suudab ta säilitada olemasoleva palgatöö.
Programmi „Pööra selg seljavalule” kestvus on 15 nädalat ja selles osaleva grupi suurus 6 inimest.
Programmi esimese 2 nädala jooksul toimub klientide hindamine, mis sisaldab nii hindamist spetsialistide poolt ühtse meeskonnana kui ka individuaalselt. Paraleelselt spetsialistide individuaalsete hindamistega võtab meeskonna juht/koordinaator ühendust tööandjaga selgitamaks välja tema huvi programmis kaasa töötamiseks. Samas kooskõlastatakse tegevusterapeudi poolt kliendi hindamine töökeskkonnas ja kutsutakse tööandjat osalema Töötukassa infotunnis. Toimub füüsilise keskkonna hindamine kliendi töökohas ning tema tegevusvõime hindamine tööülesannete täitmisel kliendi valikul.
Pärast esmast hindamistsüklit koostatakse kliendi(le) individuaalne tegevuskava.
Programmis planeeritud teenuste osutamist alustab füsioterapeut, kelle teenuse eesmärgiks on parandada kliendi füüsilist toimetulekut läbi kehaliste harjutuste. Paralleelselt füsioterapeudi sekkumistega toimuvad tegevusterapeudi hinnangud töökeskkonnas, mille järgselt antakse soovitusi töökeskkonna kohandamiseks, koostatakse individuaalsed juhised ja õpetatakse ergonoomilisi töövõtteid.
Järgneb Töötukassa loeng eraldi nii klientidele kui nende tööandjatele. Selle eesmärgiks on programmis osalevate klientide ning nende tööandjate informeerimine ja nõustamine pikaajalise tervisehäirega inimestele mõeldud tööturuteenuste osas, samuti kontakti loomine Töötukassaga.
Programmi teisel poolel alustavad teenuste osutamist psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Psühholoogiline nõustamine, mille eesmärgiks on psühhosotsiaalne ja valuga toimetulek, toimub grupi/kogemusnõustamisena. Sotsiaaltöötaja teenus, mille eesmärgiks on klientidele vajamineva teabe andmine edaspidise toimetuleku soodustamiseks, on planeeritud individuaalsete nõustamistena.
Programmi kestel toimuvad regulaarselt meeskonna koosolekud, mille eesmärgiks on tagasiside andmine, koostöö tõhustamine ja programmi raamistikus hoidmine.
Programmi tõhususe hindamiseks küsitakse klientidelt tagasisidet vahetult programmi lõppedes ning 6 kuu ja 1 aasta möödudes programmi lõppemisest.
Programmi „Pööra selg seljavalule“ oodatavaks tulemuseks on kliendi töökoha säilimine programmis osalemisest 1 aasta möödudes.

Kes soovivad programmis osaleda ja vastavad eelpoolmainitud kriteeriumitele või soovivad neid täpsustada, võivad ühendust võtta kas meili teel info@rehateenus.ee või tel teel 50 13 410.

Autor:
OÜ Activitas rehabilitatsioonimeeskond

Katrini arvamus OÜ Activitas rehabilitatsiooniteenusest

Puutun rehabilitatsiooniteenustega kokku aastast 2002. Segadust ja närvipinget plaani koostamise ja realiseerimisega on seni olnud alati – põhjuseks napp info, ning see, et neuroloogilise patsiendina on võimalused sobivat asutust leida väga piiratud.

OÜ Activitase koduteenusega olen väga rahul – ära jääb minu jaoks suurim, „tulemise-minemise“-mure: olles liikumis- ja nägemisraskusega vajan lisaks eraldi transpordile kindlasti ka tugiisikut. Nüüd läheb organiseerimisest kokkuhoitud energia füsioteraapiasse ja kuna energiat kulub rohkem kui „tavainimesel“ on tore, kui see läheb just sinna, kus see on hetkel kõige vajalikum. Koduteenuse juures meeldib ka see, et õpin harjutusi sooritama koduste vahenditega ning saan neid teha ka rehabilitatsiooniteenuse väliselt ilma, et peaksin eelnevalt midagi ümber tegema või välja mõtlema.

Seoses rehabilitatsiooniga kasutan seekord esmakordselt ka sotsiaaltöötaja teenust. Mitte, et varasemad plaanid poleks seda teenust sisaldanud, vaid tagantjärele-tarkusena oskan nüüd öelda ei taibanud seda küsida. OÜ Activitas tuletas selle mulle ise meelde, pakkus välja võimaluse ja organiseeris – tänu sotsiaaltöötajale olen saanud infot ja konkreetset abi minu jaoks olulistele teemadele. Informeeritus ja informeerimine on teine punkt, mis eristab minu jaoks Activitast senikogetust. Süsteemid vahetuvad, täienevad, muutuvad – tänu Activitasele olen toimunud muutustega kursis, ilma et peaksin selleks muu elu seisma jätma ja omal käel teemasse süüvima.

 

Autor: Katrin Puusepp

OÜ Activitas klient

Uus kompleksteenus alaseljavaevuste korral

Alaseljavaevused

Rohkem kui 70% inimestest lääne riikides esineb eluaja jooksul alaseljavalusid. Ühe aasta lõikes esineb 15-45% elanikkonnast alaseljavalusid (Van Tulder jt, 2006), seega on alaseljavaevused väga levinud terviseprobleem. Antud probleemi lahendamiseks ja vaevuste leevendamiseks kasutatakse kõige sagedamini massaaži ja spetsiaalseid harjutusi. Sageli loodavad inimesed vaevuste leevendamisel ainult massaažile, mis annabki väga head efekti aga sageli on see lühiajaline, pikemaajalise toime saavutamiseks peavad harjutused ja massaaž käima kindlasti käsikäes.

 Alaseljavaevuste põhjused ja ravi

Kõige sagedasemaks alaseljavaevuste põhjuseks on nimmediski haigus (lumbar disc disease) ning väljasopistumine, mille tekkimiseni viivad mitmed asjaolud, mis saavad sageli alguse halvast rühist. Alaseljavaevuste korral peamisest süvenenud nimmenõgususest, mis on omakorda põhjustatud vaagna ettekaldest. Vaagna ettekalle on omakorda põhjustatud vaagnat stabiliseerivate lihaste düsbalansist. Vaagnat stabiliseerivad ja toetavad peamiselt neli lihasgruppi: kõhulihased, lülisamba sirutajad, puusapainutajad ja –sirutajad. Kui kõigi nimetatud lihaste pikkus, jõud ja vastupidavus on tasakaalus, siis on vaagna asend neutraalne. Kui aga esineb vastavate lihaste düsbalanss, siis võib esineda vaagna ette- ja tahasuunalist kallet. Sagedamini esinebki just vaagna ettekallet, mille põhjuseks on tavaliselt lühenenud puusapainutajad ja/või lülisamba sirutajad ning nõrgad ja langenud vastupidavusega ning pikenenud reie tagaküljelihased ja/või kõhulihased. (Ebnezar 2010; Rockey, 2008). Seega on alaseljavaevuste ennetamiseks ja raviks väga oluline nõrkade lihaste tugevdamine ja vastupidavuse suurendamine ning lühenenud ja pinges lihaste pikkuse taastamine ja lõdvestamine läbi spetsiaalsete jõu- , liikuvus- ja venitusharjutuste ning massaaži.

 Pakett „Pööra selg seljavalule”

Kuna alaseljavaevused on väga sage probleem, siis on Activitas koostanud paketi „Pööra selg seljavalule”, mis on mõeldud alaseljavaevuste all kannatavatele inimestele ning kus on kombineeritud spetsiaalsed harjutused, massaaž ja kinesioteipimine.

Artikli autor: Sander Jürs

OÜ Activitas füsioterapeut

Uus kompleksteenus harrastussportlastele spordivigastuste korral.

Kui suur on harrastusspordi osakaal?

Viimastel aastatel on rahvaspordiüritustest osavõtvate inimeste arv Eestis pidevalt tõusnud. Näiteks 2006. aas­tal lõpe­tas Otepäält El­vas­se kul­ge­va 23-kilomeetrise SEB Tartu jooksumaratoni al­la 1000 jooksja, aas­ta hil­jem 1157,  2008. aastal 1222 ning 2009. aastal juba 1356 jooks­jat.  Selle põhjal võib järeldada, et järjest enam väärtustatakse aktiivset  ja tervislikku eluviisi ning rahvaspordiüritustest osavõtt ning seal tulemuste parandamine on saanud harrastussportlastele suureks motivaatoriks. Lisaks lugematutele positiivstele külgedele kuuluvad spordiharrastuse juurde kahjuks ka erinevad traumad ja vigastused. Mida suurem on aga spordiharrastus, seda enam oluliseks muutub ka erinevate vigastuste ennetamine ja nendest taastumine.

 

Harrastussportlaste taastusravi võimalused.

Teadmised treeningust, treeningtingimused ning varustus on harrastusspordis viidud võrreldavale tasemele tippspordiga, aga tihti jääb puudulikuks just vigastustest taastumine ning teadmised kuidas peale traumat pöörduda tagasi oma lemmikharrastuse juurde. Enamikel juhtudel loodetakse ainult puhkusele ja erinevatele medikamentoossetele vahenditele, aga taastusravi kui selline on pea olematu ning siis võibki juhtuda, et pärast mitmekuulist pausi treeningutest ei ole vigastus kuhugi taandunud ning on muutunud juba krooniliseks. Nüüd on aga vigastusest paranemine ja selle ravi oluliselt keerulisem. Seega on vigastuste korral esmatähtis võimalikult vara alustada õige ja efektiivse taastusraviga, et inimesel oleks võimalik pöörduda tagasi naudingut pakkuva harrastuse juurde võimalikult lühikese aja jooksul, aga samas täielikult tervena.

 

Kompleksteenus “Kiirelt rajale”

Tulenevalt harrastusspordi populaarsuse suurest kasvust on Activitas lisanud oma teenuste nimekirja paketi „Kiirelt rajale” mis on mõeldud eelkõige harrastussportlastele, kellel on tekkinud vigastus ning kes vajavad asjakohast nõu taastumiseks ning edasi treenimiseks, et oleks võimalik kiirelt, ent tervelt rajale tagasi pöörduda.

Autorid:

Sander Jürs OÜ Activitas füsioterapeut

Kristi Rembel-Tõnisson OÜ Activitas füsioterapeut

Sünnipäeva hinnasoodustused

OÜ Activitas saab 5 aastaseks,  mille puhul on terve aprillikuu kõik teenused 30% soodsamad.

Füsioterapeudi vastuvõtt/nõustamine 13,30 € (19€)

 Aktiivne füsioteraapia 1 tund 9,10 € (13€)                                         

 Kinesioteipimine 1 piirkond 7 € (10€)                                   

 Üldmassaaž 60 minutit 11,20 € (16€)

 Osaline massaaž 45 minutit 9,10 € (13€)                                                 

Osaline massaaž 30 minutit 7 € (10€)

 Refleksoloogia 1 tund 12,60 € (18€)                                                  

 Refleksoloogia 30 minutit 7 € (10€)                                          

 Refleksoloogia+klassikaline massaž 1,5 tundi 17,50 € (25€)   

 Reiki 1,5tundi 12,60 € ( 18€)                                                                 

 Psühholoogiline nõustamine 1 tund  14,70 € (21€)                     

Raha napib ravimite ostmiseks – täiendav ravimihüvitis

Oma töös olen kokku puutunud tihti probleemiga, kus inimestel jäävad ravimid välja ostmata kas osaliselt või täielikult rahanappuse tõttu.  Haigekassal on olemas täiendav ravimihüvitis, mis kannab osaliselt retseptiravimitele tehtava kulutuse.

Mis on täiendav ravimihüvitis ja kuidas seda arvestatakse?

Täiendav ravimihüvitis on rahaline hüvitis ja selle maksmine toimub täiendavalt lisaks eelnevatele haigekassa poolt makstud soodustustele juhul, kui inimene ise on tasunud soodusravimite eest rohkem kui 384 eurot kalendriaastas. Täiendavat ravimihüvitist arvutatakse ainult ravimite loetelusse kantud ravimite (edaspidi soodusravimid) ostmisel. Täiendava ravimihüvitise arvestamisel ei võeta arvesse käsimüügiravimitele ja soodustust mitteomavatele retseptiravimitele tehtud rahalisi kulutusi.

Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa poolt juba eelnevalt apteegile tasutud summasid, samuti retsepti omaosaluse alusmäära ning summasid, mis ületavad ravimite piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.

Haigekassa hüvitab ühe aasta jooksul kindlustatud isikule soodusravimite ostmisel 384–640 euro ulatuses makstud summast 50% (128 eurot) ja 640–1300 euro ulatuses makstud summast 75% (495 eurot). Seega võib maksimaalne täiendav hüvitis ühele inimesele ühes kalendriaastas ulatuda 623 euroni. 1300 eurot ületavate summade pealt täiendavat ravimihüvitist ei maksta.

Avalduse esitamine

Täiendava ravimihüvitise taotlemiseks piisab, kui kindlustatud isik või tema seaduslik esindaja on ühe korra vastavasisulise avalduse haigekassale esitanud.

Avalduse esitamiseks on järgmised võimalused:

Täiendava ravimihüvitise taotlemise avalduse blankett on saadaval haigekassa klienditeenindusbüroodes, Eesti Posti postkontorites ning haigekassa koduleheküljel (http://www.haigekassa.ee/blanketid/kindlustatu/ravhyv).

Kui avalduse esitab kindlustatud isiku seaduslik esindaja, peab ta avaldusele lisama koopia esindusõigust tõendavast dokumendist.

Avaldust võib esitada kogu kalendriaasta vältel ja täiendava ravimihüvitise arvestamisel lähtutakse alati kindlustatud inimese poolt kogu käesoleval kalendriaastal tehtud kulutustest.

Kuidas toimuvad väljamaksed?

Haigekassa kannab hüvitise saamise õiguse tekkimisel hüvitise inimese pangakontole kalendriaasta 25. aprilliks, 25. juuliks, 25. oktoobriks ja järgmise kalendriaasta 25. jaanuariks.

Kui isik tegi haigekassale avalduse kalendriaasta alguses, menetleb haigekassa nimetatud avaldust selle saabumise järel kalendriaasta igas järgnevas kvartalis uuesti, kuni isikule välja makstud hüvitise summa ulatub 623 euroni.

Kui kindlustatu esitab küll taotluse, kuid selle menetlemisel selgub, et ta pole teinud rahalisi kulutusi soodusravimitele sellises ulatuses ja tingimustel, mis lubaksid maksta täiendavat ravimihüvitist, siis hüvitist hakatakse tema pangakontole kandma juba esitatud taotluse alusel alates ajast, kui tal tekib õigus selle saamiseks.

Allikas: Eesti Haigekassa kodulehekülg http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ravim

Artikli autor: Kristi Õunap

OÜ Activitas sotsiaaltöötaja