You are here: / / tegevusterapeut Teele Usk

Lapse peenmotoorikat saab arendada tegevusterapeut

,

Lapse käeline ehk peenmotoorika areng algab juba imikueas kui laps püüab esemeid haarata. Käeliste oskuste arengus on kõige olulisemad lapse esimesed eluaastad. Enamus peenmotoorika oskuseid peaks laps omandama seitsmendaks-kaheksandaks eluaastaks kui on koolimineku aeg.

Käelisi oskuseid vajavad ja kasutavad lapsed kõikides igapäevastes tegevustes nagu söömisel ja joomisel, hammaste pesul, klotsidega mängimisel kui ka keerulisemates tegevustes nagu joonistamisel, kirjutamisel, meisterdamisel, jalanõudel paelte sidumisel.

Peenmotoorsete oskuste omandamine annab lastele suurema iseseisvuse igapäevastes tegevustes ning mängimisel ja toetab hakkama saamist õppetööl. Igapäevaseks eluks vajalike käeliste oskuste omandamine annab lapsele enesekindluse tegevustega hakkama saamiseks.

Lapsed, kellel on mahajäämus käelises arengus esinevad tihti ka kõne probleemid. Peenmotoorika arendamine toetab lapse kõne ja lugemisoskuse arendamist kuna kõne- ja motoorikakeskus asuvad meie aju otsmikusagaras kõrvuti.

Peenmotoorika arendamine aitab toetada ka erinevate kognitiivsete oskuste arengut nagu ruumiline taju, tähelepanu-keskendumine, mälu ja mõtlemine, mis on samuti vajalikud lapsele õppetöös osalemiseks, uute teadmiste omandamiseks ja igapäevaste tegevuste sooritamiseks.

Tegevusteraapia lastele Activitas
Tegevusterapeudi juurde satuvad tihti lapsed, kellel on järgmised peenmotoorika probleemid:

  • laps ei ole omandanud eakohaseid joonistamise, kääride kasutamise oskuseid
  • lapse pliiatsihoid on vale
  • lapse käekiri on raskesti loetav/“lohakas“
  • käsi väsib käelistel tegevustel kiiresti
  • laps ei jõua eakaaslastele õppetöös käelistes tegevustes ( nt kirjutamine, meisterdamised) järgi;
  • laps ei oska riietumisel kinniteid (trukid, nööbid, lukk, paelad) kinnitada;
  • lapsel pole huvi/püsivust käeliste tegevuste vastu.

Selleks, et laps omandaks vajalikud käelised oskused on vajalik, et areneksid erinevad peenmotoorsed tegevuseeldused nagu käte lihaste jõud/vastupidavus, käe-silma koostöö, käeline koordinatsioon, täpsus ja osavus kui ka vaimsed protsessid. Nende arengut saab toetada nii läbi mängu-ja loovtegevuste, õppetegevuste kui ka spetsiaalsete harjutuste.

Kui märkad ise lapsevanemana või suunab Sinu tähelepanu perearst, lasteaia-/kooliõpetaja, et lapse käeliste oskuste arendamine vajab tuge, siis on soovitatav võimalikult kiiresti peenmotoorika arendamisega tegeleda. Kui enda teadmistest jääb väheks ja lapse õpetajad ei oska nõu anda, siis tasub pöörduda tegevusterapeudi poole.

Tegevusterapeut hindab lapse peenmotoorika arengut, sooritab koos lapsega teraapias tegevusi ja harjutusi lähtudes lapsest ning tema huvidest, koostab vajadusel harjutuskava ja soovitab koduseid ülesandeid, et ka kodus saaks lapsevanem järjepidevalt lapse arendamisega tegeleda. Tegevusterapeut soovitab sobilikke vahendeid, mänguasju ning vajadusel abivahendeid, mis aitavad peenmotoorikat arendada.

Activitas tegevusterapeut Teele Usk

Karpaalkanali sündroom – ühine mure kontoritöötajal, kokal, õmblejal, tehasetöötajal…

,

Kuidas tunned, et sul on karpaalkanali sündroom?

Tajud alguses labakäe ja 3 esimese sõrme „suremistunnet“ öösiti või puhkeolekus. Esineda võib valu labakäes ja küünarvarres, käte tuimus, „sipelgate jooksmise tunne“ ja käe nõrkus. Käsi võib muutuda kohmakaks, raske on väikeseid asju haarata ja asjad kukuvad käest.

Mis on karpaalkanali sündroom ja mis seda põhjustab?

Randmes asub karpaalkanal, mida läbib mediaannärv. Mediaannärv annab tundlikkuse meie I-III ja osaliselt IV sõrmele. Käte ülekoormusel karpaalkanal aheneb ja surub mediaannärvile. Ülekoormust põhjustavad kätele füüsiliselt koormavad, korduvate liigutustega või sundasendis tööd. Rohkem esineb antud probleemi: liini- ja tehasetöötajatel, koka, õmbleja erialal aga ka arvutöö tegijatel. Leitud on, et karpaalkanali sündroomi tekkimine on seotud haigustega nagu reumatoidatriit ja diabeet aga ka rasedusega.

Mis aitab karpaalkanali sündroomi korral?

Esmalt peaks vältima kaebuseid põhjustavaid tegevusi ning tegema regulaarseid puhkepause käelistel tegevustel. Kui kaebused on kestnud pikemat aega ning puhkuse andmine sümptomeid ei leevenda, siis on soovitatav teha kätele spetsiaalseid harjutusi.

Selleks, et harjutused oleksid Sinule sobilikud ning vastaksid Sinu hetke võimekusele on soovitatav tulla tegevusterapeudi vastuvõtule, kes hindab labakäte funktsiooni, õpetab karpaalkanali sündroomi kaebuseid leevendavaid harjutusi, õpetab harjutusi õigesti tegema ning koostab individuaalse harjutuskava, millega iseseisvalt kodus jätkata.

Lisaks harjutuste sooritamisele on oluline, et Sinu tööasendid ja -vahendid, millega töötad, oleksid ergonoomilised ja Sulle sobivad. Ebasobivad töövahendid ja valed tööasendid võivad kaebuseid süvendada. Tegevusterapeut õpetab ergonoomilisi tegevusvõtteid ja -asendeid, mida tööl ja igapäevastes tegevustes järgida ning soovitab ja õpetab kasutama kätele sobilikke abivahendeid ja ergonoomilisi töövahendeid. Lisaks aitavad käte kaebuseid leevendada käte parafiinravi ja massaaž, mis vähendavad käte lihaspingeid, valu ning jäikust.

Activitas tegevusterapeut Teele Usk