Tag Archive for: portrait

Inspireeriv ja meeleolukas meeskonnapäev

Tänan kogu meeskonda, nii kohalolijaid kui taustajõudu ning säravat superviisorit Signe Vessot! Iga ettevõtte taga on tugev meeskond. Koos liigutame mägesid!

 

Kristi Rembel-Tõnisson
meeskonna juht
Activitas

Lapse käeline ehk peenmotoorika areng algab juba imikueas kui laps püüab esemeid haarata. Käeliste oskuste arengus on kõige olulisemad lapse esimesed eluaastad. Enamus peenmotoorika oskuseid peaks laps omandama seitsmendaks-kaheksandaks eluaastaks kui on koolimineku aeg.

Käelisi oskuseid vajavad ja kasutavad lapsed kõikides igapäevastes tegevustes nagu söömisel ja joomisel, hammaste pesul, klotsidega mängimisel kui ka keerulisemates tegevustes nagu joonistamisel, kirjutamisel, meisterdamisel, jalanõudel paelte sidumisel.

Peenmotoorsete oskuste omandamine annab lastele suurema iseseisvuse igapäevastes tegevustes ning mängimisel ja toetab hakkama saamist õppetööl. Igapäevaseks eluks vajalike käeliste oskuste omandamine annab lapsele enesekindluse tegevustega hakkama saamiseks.

Lapsed, kellel on mahajäämus käelises arengus esinevad tihti ka kõne probleemid. Peenmotoorika arendamine toetab lapse kõne ja lugemisoskuse arendamist kuna kõne- ja motoorikakeskus asuvad meie aju otsmikusagaras kõrvuti.

Peenmotoorika arendamine aitab toetada ka erinevate kognitiivsete oskuste arengut nagu ruumiline taju, tähelepanu-keskendumine, mälu ja mõtlemine, mis on samuti vajalikud lapsele õppetöös osalemiseks, uute teadmiste omandamiseks ja igapäevaste tegevuste sooritamiseks.

Tegevusteraapia lastele Activitas
Tegevusterapeudi juurde satuvad tihti lapsed, kellel on järgmised peenmotoorika probleemid:

  • laps ei ole omandanud eakohaseid joonistamise, kääride kasutamise oskuseid
  • lapse pliiatsihoid on vale
  • lapse käekiri on raskesti loetav/“lohakas“
  • käsi väsib käelistel tegevustel kiiresti
  • laps ei jõua eakaaslastele õppetöös käelistes tegevustes ( nt kirjutamine, meisterdamised) järgi;
  • laps ei oska riietumisel kinniteid (trukid, nööbid, lukk, paelad) kinnitada;
  • lapsel pole huvi/püsivust käeliste tegevuste vastu.
  • Selleks, et laps omandaks vajalikud käelised oskused on vajalik, et areneksid erinevad peenmotoorsed tegevuseeldused nagu käte lihaste jõud/vastupidavus, käe-silma koostöö, käeline koordinatsioon, täpsus ja osavus kui ka vaimsed protsessid. Nende arengut saab toetada nii läbi mängu-ja loovtegevuste, õppetegevuste kui ka spetsiaalsete harjutuste.

    Kui märkad ise lapsevanemana või suunab Sinu tähelepanu perearst, lasteaia-/kooliõpetaja, et lapse käeliste oskuste arendamine vajab tuge, siis on soovitatav võimalikult kiiresti peenmotoorika arendamisega tegeleda. Kui enda teadmistest jääb väheks ja lapse õpetajad ei oska nõu anda, siis tasub pöörduda tegevusterapeudi poole.

    Tegevusterapeut hindab lapse peenmotoorika arengut, sooritab koos lapsega teraapias tegevusi ja harjutusi lähtudes lapsest ning tema huvidest, koostab vajadusel harjutuskava ja soovitab koduseid ülesandeid, et ka kodus saaks lapsevanem järjepidevalt lapse arendamisega tegeleda. Tegevusterapeut soovitab sobilikke vahendeid, mänguasju ning vajadusel abivahendeid, mis aitavad peenmotoorikat arendada.

    Activitas tegevusterapeut Teele Usk

    Inimene põeb koroona läbi ja on sellest tervenenud, kuid tekivad hoopis uued sümptomid.

    Pikk Covid ja selle sümptomid

    Enamlevinud on jõuetus ja väsimus, püsiv köha, õhupuudus, südamepekslemine, pingetunne või valu rinnus, mis takistavad igapäevast liikumist, tegutsemist ja tööle naasmist. Raske võib olla tegeleda majapidamistöödega, kiiresti tekib väsimus. Esineda võib ka liiges- ja lihasvalu. Muutunud võib olla lõhna ja maitsemeel. Esineda võib kõhulahtisust. Avalduda võivad ka vaimse tervise probleemid nagu ärevus ja depressioon, keskendumisraskused, mäluprobleemid.

    Alusta vastupidavuse suurendamisega

    Väsimuse ja jõuetusega paremaks toimetulekuks jaota tegevusi väikesteks osadeks ja tee rohkem energiat nõudvaid tegevusi päeva esimeses pooles. Tee vahelduvalt füüsiliselt raskemaid ja lihtsamaid ülesandeid. Tegevuste vahel tee sagedasi puhkepause, ära jäta hingelduse tekkimisel tegevust katki.

    Alusta õues liikumist kaaslasega ning suurenda järk-järgult treeningkoormust. Füüsilise vastupidavuse suurendamiseks, liiges- ja lihasvalude leevendamiseks saab aidata füsioterapeut individuaalselt saalis või basseinis kui ka grupis treenides saalis, õues kui ka basseinis, vastavalt Sinu eelistustele.

    Hoolitse enda vaimse tervise eest

    Päevad on erinevad – mõnel päeval on parem, mõnel halvem. Ära jää üksi, hoia suhtlust pere ja sõpradega. Oluline on igapäevane rutiin, mis aitab hoida meeleolu stabiilsena. Vaimse tervise toetamisel saab abiks olla psühholoog.

    Toeta oma keha tervisliku toiduga

    Covidi läbipõdemine on kehale suur koormus ning haigusest taastumine võib olla pikk ja vaevaline. Haiguse ajal võib kaduda isu, mida sageli võimendab maitse- ja lõhnatunnetuse muutumine. Vähenenud isu võidakse kompenseerida kõrge suhkru, rasva ja soolasisaldusega toitudega, mis küll näiliselt annavad energiat, aga tegelikult tühjendavad keha toitainetest ning soodustavad põletike teket.

    Viirus võib põhjustada ka seedetrakti põletikku ja kudede ärritust ning selle tulemusena kõhulahtisust. Seedeprobleeme võimendavad haigusega kaasnev stress ja ärevus ning muutused menüüs. Haigusest paranemise perioodil on väga oluline taastada toitainete varud, mis aitaks organismi tervenemisele kaasa. Toitaineterikka ja põletikuvastase menüü kokkupanemisel ning kõhuvaevuste leevendamisel oskab Sind juhendada Toitumisterapeut.

    Koos leiame lahendused Sinu normaalse elukvaliteedi taastamiseks- julge abi küsida.

    Kuidas tunned, et sul on karpaalkanali sündroom?

    Tajud alguses labakäe ja 3 esimese sõrme „suremistunnet“ öösiti või puhkeolekus. Esineda võib valu labakäes ja küünarvarres, käte tuimus, „sipelgate jooksmise tunne“ ja käe nõrkus. Käsi võib muutuda kohmakaks, raske on väikeseid asju haarata ja asjad kukuvad käest.

    Mis on karpaalkanali sündroom ja mis seda põhjustab?

    Randmes asub karpaalkanal, mida läbib mediaannärv. Mediaannärv annab tundlikkuse meie I-III ja osaliselt IV sõrmele. Käte ülekoormusel karpaalkanal aheneb ja surub mediaannärvile. Ülekoormust põhjustavad kätele füüsiliselt koormavad, korduvate liigutustega või sundasendis tööd. Rohkem esineb antud probleemi: liini- ja tehasetöötajatel, koka, õmbleja erialal aga ka arvutöö tegijatel. Leitud on, et karpaalkanali sündroomi tekkimine on seotud haigustega nagu reumatoidatriit ja diabeet aga ka rasedusega.

    Mis aitab karpaalkanali sündroomi korral?

    Esmalt peaks vältima kaebuseid põhjustavaid tegevusi ning tegema regulaarseid puhkepause käelistel tegevustel. Kui kaebused on kestnud pikemat aega ning puhkuse andmine sümptomeid ei leevenda, siis on soovitatav teha kätele spetsiaalseid harjutusi.

    Selleks, et harjutused oleksid Sinule sobilikud ning vastaksid Sinu hetke võimekusele on soovitatav tulla tegevusterapeudi vastuvõtule, kes hindab labakäte funktsiooni, õpetab karpaalkanali sündroomi kaebuseid leevendavaid harjutusi, õpetab harjutusi õigesti tegema ning koostab individuaalse harjutuskava, millega iseseisvalt kodus jätkata.

    Lisaks harjutuste sooritamisele on oluline, et Sinu tööasendid ja -vahendid, millega töötad, oleksid ergonoomilised ja Sulle sobivad. Ebasobivad töövahendid ja valed tööasendid võivad kaebuseid süvendada. Tegevusterapeut õpetab ergonoomilisi tegevusvõtteid ja -asendeid, mida tööl ja igapäevastes tegevustes järgida ning soovitab ja õpetab kasutama kätele sobilikke abivahendeid ja ergonoomilisi töövahendeid. Lisaks aitavad käte kaebuseid leevendada käte parafiinravi ja massaaž, mis vähendavad käte lihaspingeid, valu ning jäikust.

    Activitas tegevusterapeut Teele Usk

    Ruumide tuulutamine ja CO2 taseme jälgimine, kui üks ettevaatusabinõu koolides, kontorites Covid-19 nakkuse ennetamiseks

     

    Kas CO2 mõõtmine võiks aidata?

    Koolis veedavad õpilased klassiruumis mitmeid tunde koos, kus kinnises ruumis tekitab nakkusohtu haigestunud inimese välja hingatav õhk ehk aerosoolid. Saksamaa koolides soovitatakse ettevaatusabinõuna kasutusele võtta suurema turvalisuse tagamiseks klassiruumides CO2 mõõtmine.

    Kuidas on CO2 seotud Coronaga ja mida suudavad mõõteseadmed?

    Mida rohkem on ruumis inimesi, seda suurem on CO2 konsentratsioon. Üks inimene hingab minutis keskmiselt välja 8 liitrit õhku. See sisaldab CO2, süsinikdioksiidi.  Juba ammu enne Corona ajastut avaldas Föderaalne Keskkonnaagentuur soovitused: CO2 kontsentratsioon klassiruumides ei tohiks ületada 1000 ppm. Ppm on mõõteühiku lühend “osa miljoni kohta”. Võrdluseks: väljas värskes õhus on CO2 kontsentratsioon 400 ppm.

    Halb õhk klassiruumides tähendab liiga kõrget CO2 sisaldust

    Kui õhk ruumis ei liigu ja on umbne, väheneb ka ruumis olijate vaimne võimekus. Kui ruumis on liiga kõrge CO2 sisaldus, mis on soovitatavast piirväärtusest kümnekordne, võib see põhjustada iiveldust, õhupuudust ja isegi teadvusekaotust.

    CoV-2 nakkusoht: CO2 tase õhus võrdub aerosoolide tasemega õhus

    Mõõtmisi saab pigem kasutada koroona ennetamise abivahendina. Sest kui õhus on palju väljahingatavat CO2, on õhus ka palju aerosoole. Viiruse osakesed hõljuvad siseruumide õhus ja võivad levida mitme meetri kaugusele haigestunud inimeselt tervele. Suur aerosoolide kontsentratsioon suurendab ruumis viibijate riski nakatuda.

    Hooldatud filtritega, EU nõuetele vastav, ventilatsiooniagregaat toob ruumidesse ja sõidukitesse lisa värsket õhku ja vähendab nakatumisohtu.

    CO2-mõõtjad mõõdavad odavamalt

    Eelpool räägitust tulenevalt võiks seega mõõta õhus olevaid aerosoole ja anda alarmi, kui neid on liiga palju. Spetsiaalsed aerosoolide mõõteseadmed on teaduslikult välja töötatud, keerukad ja kallid. CO2-mõõtjad on seevastu lihtsamad ja odavamad. CO2 mõõteseadmeid on võimalik osta hinnaga 30 eurot aga ka üle 200 euro. Kollase ja punase värviga näidikutuled hoiatavad rohke CO2 sisalduse eest õhus ja seega ka kõrge aerosoolide konsentratsiooni eest. Nagu foor, mis näitab võimalikku suurenenud Corona nakkusohtu ette. Kuid siin mängivad rolli ka teised tegurid: kas tegemist on suure ruumiga, kus ruumis viibijad on hajutatud? kas tegemist on väikese ruumiga? kui palju inimesi on ruumis? Kas ruumis viibivad inimesed kannavad suu ja nina kaitset? Kas räägivad kõik või ainult vähesed?

    Sellest hoolimata oleks CO2 mõõteseade orientiiriks, kui ruumi tuleks ventileerida. Ja tuulutada tuleks korralikult: avada aknad maksimaalses ulatuses, ruum oleks inimestest tühi ning nii mitmeid minuteid.

    Aerosoolid ruumis: pidev tuulutamine vähendab nakkusohtu

    Martin Kriegel Berliini TLÜ Hermann Rietscheli Instituudist ja tema meeskond viisid läbi erinevaid uuringuid selle kohta, kuidas aerosoolid ruumis levivad ja kuidas see mõjutab nakkusohtu. Oma järeldustes leiab ta isegi, et klassiruumi aknad peaksid kogu aeg lahti olema.

    6.08.2020 Saksa SWR uudisteportaali autori Alice Thiel-Sonneni poolt avaldatud saksakeelne artikkel on leitav siit: https://www.swrfernsehen.de/marktcheck/co2-messgeraet-ampel-luftqualitaet-innenraeume-corona-100.html

    Technischen Universität Berlin Hermann-Rietschel-Institut teaduslikud uuringud ja katsetulemused klassiruumides, kontorites ja kontserdisaalides, millel artikkel põhineb leiab siit: https://blogs.tu-berlin.de/hri_sars-cov-2/blog/

    CO2 mõõtja kohta leiab info siit: https://www.woehler.de/shop/co2-messgeraet.html

    Kaunil Emajõe kaldal toimus Activitas meeskonna koolituspäev.

    Augustikuu alguses võttis Activitas meeskond korraks aja maha ja sai kokku igapäevarutiinist täiesti erinevas Emajõe-Suursoo loodusrüppes. Meeskonnakaaslased said läbi improvisatsiooniliste tegevuste õppida teineteist paremini tundma ja tutvuda üksteise tööspetsiifikaga, et tõhustada veelgi meeskonna koostööd.

    “Koolituspäeval läbiviidud mängulised tegevused aitavad meil rohkem kokku põimuda ja meeskonnana paremini toimida, hoida positiivset töökliimat, et tervikliku jõuna saavutada parimad tulemused,” ütles Activitas meeskonnajuht Kristi Rembel-Tõnisson.

    Füsioteraapia Tartu Activitas spetsialistidelt aitab Teid seljavalu, õlavöötme pinge ja valu, liigesvalude korral spordifüsioteraapia teenus aga spordivigastuste ennetamisel ja taastumisel

    Füsioteraapia teenusele satuvad tihti kliendid, kelle peamiseks tervisemureks on seljavalu, õlavöötme pinge ja valu, liigesvalud. Kui tervisemure on kestnud juba pikka aega, on häiritud nii töötamine, igapäevalu kui aktiivne ja sportlik tegevus.

    Füsioteraapia aitab

    Füsioterapeudi käe all selgitatakse välja esmalt täpsed murekohad vestluse ja erialaste testide kaudu. Füsioteraapia planeeritakse vastavalt testide tulemusele, kliendi võimekusele ja oskustele. Vajadusel kasutatakse täiendavalt ka kinesioteipimist, massaaži võtteid või muud, mis on vajalik aktiivse füsioteraapia läbiviimiseks.

    Kinesioteipimine seljavalu leevendamiseks

    Füsioterapeut viib läbi kinesioteipimist

     

    Füsioterapeut koostab harjutusvara

    Oluline on omandada õiged harjutused ja ka oskus neid õigesti sooritada. Selleks, et füsioteraapias saadud info ei ununeks koostame oma klientidele individuaalse harjutusvara, mis aitab omandada õiged harjutused ja hiljem nendega iseseisvalt jätkata.
    Ootame oma klientidelt koostööd ja pidevat tagasisidet, nii saavutame koos parimad tulemused, mis aitavad kliendi probleeme lahendada.

    füsioterapeut aitab sooritada harjutusi füsioteraapia teenusel

    Füsioterapeut ja klient füsioteraapia teenusel

     

    Füsioteraapia kabinet ja bassein

    Füsioterapeut saab tulenevalt kliendi soovidest ja vajadustest planeerida füsioteraapiat nii indiviudaalsel füsioteraapia kabinetis või basseinis. Tihti on teraapiad kombineeritud nii füsioteraapia kabinetis kui vesikeskkonnas. Täiendavalt saab füsioterapeut kombineerida teraapiat kinesioteipimise, massaažiga.

    Füsioteraapia basseinis

    Füsioterapeut viib läbi füsioteraapiat basseinis.

     

    Spordi füsioteraapia

    Spetsiaalselt spordivigastuste ennetamisega ja tekkinud vigastusest taastumisega nõustab ja viib läbi teraapiaid professionaalne spordifüsioterapeut, kes kombinerib vaadusel teraapiat kinesioteipimise, massaaži ja teisi võtteid.

    "Spordi

    Lisainformatsioon ja registreerimine füsioteraapia teenustele E-R 9.00-17.00 tel. 50 13 410.
    Konsulteeri spetsialistiga, koos leiame lahendused!